Lihtsustatult võib öelda, et muld on inimkonna ellujäämise seisukohalt üks kõige väärtuslikumaid ressursse.

Muld on koduks või vundamendiks kõigele, mis meie planeedil elab.

Inimesed koosnevad mullas leiduvatest elementidest ning mullast saame kõik eluks vajalikud toitaineid – mullast kasvatame oma toidu.

Vaatamata sellele elutähtsale seosele meie pikaajalise tervise ja kogu planeedi mulla tervise vahel, pole me sugugi mitte alati mõistnud, kuidas mulda hoida ning mida teha, kui selle tasakaal on rikutud.

Meie soovid ja tahtmised varjutavad sageli terve mõistuse ning kõige selgemini on seda näha põllumajanduses ja aianduses, kus iga hinnaga püütakse saada suurimat kasu.

Ent on ka neid, kes on süvitsi selgitanud inimkonna sõltuvust mulla tervisest ja tasakaalust.

“Mulla, taimede, loomade ja inimeste tervis on ühtne ja lahutamatu.” – Leedi Eve Balfour, Suurbritannia Mullaassotsiatsiooni asutaja.

Milleks on vaja juhendit?

Kuna muld on inimkonna jaoks niivõrd kriitilise tähtsusega, peame oluliseks aidata nii vanadel kui ka uutel kasvatajatel mulda kui terviklikku süsteemi paremini mõista.

Pärast käesoleva juhendi lugemist on teil parem arusaam mullast, milles kasvatate, sügavam austus selle õrna tasakaalu vastu ja uusi ideid, kuidas kasvuruumi paremini ära kasutada – tulemuseks on toitainerikkam toit ja rikkalikum ümbritsev keskkond.

Lisaks sellele et tervislik muld aitab kasvatada ägedama maitsega toitainerikkamat toitu, paremaid ravimeid ja aromaatsemaid taimi, on see ka üks põhilisi Maa kliima mõjutajaid.

Mullasüsteemide komponendid on nende oluliste biogeokeemiliste tsüklite fundamentaalsed alustalad, mis tagavad elu olemasolu Maal, atmosfääri gaaside õige tasakaalu ja temperatuuri ning leevendavad kahju, mis muidu võib hävitada looduse tasakaalu, tänu millele me elus püsime.

Viimase aja kliimamuutused juba annavad mõista, kui kaugele oleme selle õrna tasakaalu oma oskamatuse, hoolimatuse ja lühinägelikkusega kallutanud.

Just seepärast olemegi koostanud selle juhendi.

Kasvatajatena võime kõik aidata taastada maa looduslikku tasakaalu, õppides tõeliselt tundma oma maad, et kinnistada kohalikul tasandil tavad äärmuslike tagajärgede leevendamiseks. Iga päev kuuleme, kuidas maa-alad muutuvad kõlbmatuks ja üha saastatumaks ning kuidas toitainete tase meie toidus langeb.

Igaüks meist saab aidata kõiki neid probleeme lahendada võttes veidi aega, et mõista oma tavapärase tegevuse mõju ning korrigeerida valesti juurdunud tavasid, mis tulenevad tihti majanduslikust huvist müüa tooteid mida me tegelikult ei vaja.

Käesoleva blogiga viime teid tagasi kooli ja selgitame lihtsas võtmes, mis muld on füüsiliselt ja mida selle eri koostisosad meile kui kasvatajatele tähendavad. Muld on palju enamat kui lihtsalt kasvukoht taimele või keemiariiul, kust oma lühinägelikke vajadusi rahuldada.

Viljakas muld, mis on koduks meie taimedele ja viljadele ning meile ja kõigile organismidele, millega oma planeeti jagame, kaob kiirusel, mis ei ole jätkusuutlik – UK Mullaassotsiatsooni sõnul iga minut 30 jalgpalliväljakutäit.

Vaid siis, kui suudame endale selgeks teha, millise tähtsusega on mulla tervis, võime loota seda piiratud ressurssi paremini kasutada ja tulevastele põlvedele kindlustada.

Millest muld koosneb?

Kõigi jaoks, kes tahavad midagi kasvatada, koosneb muld kui kasvumeedium orgaanilistest ja mineraalsetest osakestest ning üldiselt määratletakse mulda liiva, aleuriidi, savi, kivide ja kivipuru ning orgaanilise mateeria sisalduse järgi. 

Kui niisama maha vaatame, näib maa peaaegu ühtlase ja sama värvi massina, lähemalt aga näeme, et tegelikult koosneb see mass paljudest eri liiki, eri suuruse, eri värvi ja kõiksugu tekstuuriga osakestest.

Mulla alused

Põhimõtteliselt koosneb tervislik muld liiva, aleuriidi ja savi osakeste segust, mis on täis elusorganisme alates suurtest nagu lülijalgsed ja imetajad kuni mikroskoopilisteni nagu seened ja bakterid. See eri suurusega osakeste ja elavate organismide kooslus tagabki mulla tervise ja võimaldab meil luua nii õhukeses kasvukihis nii palju elu.

 

 

Paljud valdkonna asjatundjad nimetavad mullasüsteemi “elavaks toiduvõrgustikuks”, mis meie arvates on väga sobiv kirjeldus. Selle termini võtsid mõne aasta eest kasutusele mullateadlased, nende seas Elaine Ingham. Meie jaoks loob see kujutluspildi meie jalge all olevast keerukast võrgustikust, mis on ka tegelikkus, kui mikroskoobist lähemalt vaadata.

Alustame lihtsamatest osakestest selles mulla toiduvõrgustikus nagu liiv, aleuriit ja savi ning lahkame neid süvitsi, selgitame nende koostist, omadusi ja kvaliteeti ning jätame lihtsa füüsilise kirjelduse vaid taustaks.

Kui kõik tuumiksisu kord selge on, laskume sügavamale ja vaatame mulla spetsiifilisemate koostisosade mõju taimele ja mulla bioloogiale ning jagame Teiega uut ja teaduslikku, mis on alustalaks meie põhimõtetele, toodetele ja mulla tervisele. Lisaks laseme valepraktika sõelapõhjaks ja tutvustame Teile nii mõndagi uskumatut fakti, et aidata Teil kui kasvatajal rohkem teadlikke ja seetõttu paremaid otsuseid teha.

Taimekasvatus on üüratu teema ning üks selle suurematest peatükkidest on mulla tervis. Kui Teil käesoleva blogi kulgedes tekib sügavam huvi mõne teema kohta, tekib mõni küsimus, soovitus või lausa jabur seos ja idee, siis võtke julgelt meiega ühendust. Ootame suurima huviga tagasisidet ja diskussiooni. Kui aga märkate mõnd viga meie kirjutistes, palun andke ka sellest teada.

Käesolevas blogiseerias anname endast parima, et anda Teile baasoskused mulla suhtes ja tutvustada looduslikke põhimõtteid ja lahendusi. Iga postituse lõpus tutvustame meie looduslikke tooteid, mille eesmärk on aidata lahendada igas osas kirjeldatud spetsiifilisemaid probleeme ja hoida kasvukeskkonda kontrolli all.

Tundes oma mulda, selle koostist ja omadusi, oskate oma kasvukeskkonda, taimi ja tööriistu paremini valida. Üks suurimatest ebaõnnestumise põhjustajatest kasvatamisel on mulla kvaliteedi ja omaduste valesti hindamine ning mulda valede taimede valimine.

Igat mulda saab ajaga parandada, kuid kasvatamisel tahame näha tulemust juba esimesest päevast. Kui kogute näpunäiteid, kuidas vähendada taimede ja orgaanilise massi kadu mullast, tuleks alati enne veenduda, et mõistate näpunäidete tagamaid, muidu muutub näiliselt teadlik improviseerimine küllaltki kiiresti ruletimänguks.

Kuidas mulda tunda?

Enne kui otsustate, mida kasvatada, peate teadma, mis muld Teil on. Kui tegutsete tagaaias või oma maalapil, on olemas väike kiire test ja graafik või mullakolmnurk (välja printimiseks), millega saate oma mulla küllaltki täpselt ära määratleda.

Muidugi saab mulda osta ka poest. Enamik tänapäeval müüdavaid muldasid ja kasvusubstraate võib sisaldada turvast, kookoskiudu, perliiti jne. Neid me siin ei lahka, kuid kui kord kõik alustalad selged, seletame mõnes teises juhendis lahti ka poest ostetud muldade tavapärased koostisosad ja nende omadused, et teadlikumaid oste ja valikuid teha.

Hetkel tasub meelde jätta, et tähtsamad mullaomadused on vee läbilaskvus, hapnikumahutavus ja taimedele kättesaadavate mineraalide/soolade ehk toidu kogus.

Järgmises osas pistame pead liiva, et vaadata lähedalt mulla suurimat koostisosa.

Head kasvatamist!