Käesolevas postituses tutvustame Teile liiva, et postituse lõpuks mõistaksite paremini selle koostist, omadusi ja kasutust ning oskaksite seda kasvatamisel teadlikumalt kasutada.

Liiv on kõige lihtsamas vormis muld. Liiv sisaldab looduslikult esinevate mineraalide ja kivide graanuleid ning moodustab mullas kõige suurema ja raskema osakeste kogumi. 

Liivas leiduvad mineraalid

Räni liivas (SiO2)

Enamik liivast on räni, üldjuhul ränidioksiidi ühend (SiO2) kvartsina. Räni ise on huvitav element, mida leidub mitmetes erinevates ühendites, mis võivad olla nii negatiivselt kui positiivselt laetud, muutes selle kasvatajatele käepäraseks tööriistaks.

Kaltsiumkarbonaat liivas (CaCO3)

Teine kõige enam levinud ühend  liivas on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). CaCO3 satub liiva põhiliselt tänu veeloomadele nagu korallid, merekarbid jms, kes kasutavad oma kodade ehitamiseks CaCO3 kristalset vormi aragoniiti.

Kaltsiumkarbonaat kallutab kasvukeskkonda tihtipeale aluselise pH poole ning see tähendab, et ilma tõsise hoolduseta ei hakka paljud taimed oma happelise keskkonna eelistuse tõttu puhtalt liivas kasvama.

Kuna pH-taseme väikestest kõikumistest sõltub see, mis kes selles keskkonnas elada armastab, saame pH-d tundes kasvatada kõike paremini. pH tähtsust mulla majandamises ja taimede tervises arutame lähemalt mõnes tulevases postituses.

Liiv saab otsa

Liiv pole inimese ajaskaalal taastuv ressurss. Kõige rohkem kasutatakse seda ehituses – koguni nii palju, et sellest on mingil määral saamas napp ressurss.

 

Liiva omadused

Kuigi liiv parandab kasvukeskkonna läbilaskvust, pole see üksinda kaugeltki täisväärtuslik keskkond enamikule taimedele. Tõestust leiab rannas, kui eri taimeliike loetlema hakata.

Osad liiva eelised on teisest küljest miinused, näiteks tema läbilaskvus on vihmavee suhtes küll positiivne omadus, kuna see takistab liigniiske ala või kihi tekkimist, kuid samas ei võimalda liiv talletada toitained ega vett taimejuurte juures.  

Liivastes muldades (milles üle 85% on liiv) kasvatamisel on vaja kordades rohkem toitaineid, eriti lämmastikku ja kaaliumi, mida kulub tihti rohkem ja mille baastaset on raskem saavutada keskkonna kõrge kaltsiumisisalduse tõttu.

Isegi vähesest liivast on kasu mullasegude valmistamisel, et vältida liigtiheda või seisva veega pinnase teket.

Liiv on noor muld

Kui vaadata mulla teket kui arenguetappi, on liiv kõige algelisem muld. Vastsündinud muld, kui nii võtta, ning metsamullad on targad vanavanemad ning kõik muu jääb nende kahe etapi vahele. 

Võttes arvesse liiva kohta selles “täiskasvanuks saamise” metafooris, siis pole üllatus, et vähesed taimed seda kasvukeskkonda eelistavad. Liiv kasvukeskkonnana on bakteriaalselt domineeriv, oluline seetõttu, et enamasti määrab elu keerukust, mida üks kindel kasvukeskkond suudab toetada, selles keskkonnas leiduv ning seda toetav bioloogia.  

Tulevastes postitustes lahkame lähemalt, kuidas mikrobioloogia määr (arvukus) mullas võib määrata mulla keerukuse ja suutlikkuse toetada taimi, seeni ja teisi eluvorme. 

Elu, mida liiv toetab, on sama lihtne kui liiv ise ning taimed, mida eelistame, on tihtipeale palju keerukamad kui paljas liiv kasvukeskkonnana lubaks. Seega, kui soovite kasvatada liivasel mullal mitmekesisemat valikut või nõudlikke taimi, tuleb liivale tihtipeale lisada palju orgaanilist mateeriat, et seda mitmekesisust ülal hoida.

Miks liiv läbi laseb?

On mõned keerukamad seletused liiva võimele vähendada mulla liigtihedust ja läbilaskvust, nagu näiteks liiva kõrge kaltsiumisisaldus ning kaltsiumi domineerimine divalentse ioonina mulla katioonivahetussüsteemis (lõbus, eks?) ning selle järelmõjud. Sellega aga jätkame tulevastes postitustes ning seletame lisaks, miks kõrge kaltsiumisisaldus mullas võib viia suurema lämmastikukasutuseni ja miks kõrge kaltsiumisisaldusega muldades on raskem kaaliumi- ja/või fosforväetisi  kasutada.

Osa põhjusest, miks liiv läbi laseb, on humaatite puudumine.

Mis on humaadid?

Humaadid ehk humiinhappe soolad tekivad pika aja jooksul orgaanilise, loomse ja taimse aine mikroobidepoolse töötlemise tagajärjel. Lagunemise ajal muudavad mikroobid kompleksse orgaanilise aine soodsates keskkonnatingimustes muudeks süsinikupõhise materjali stabiilseteks vormideks. Need vormid on vastupidavad edasisele lagunemisele ning seovad võimalusel end vee ja toitainetega, mis takistab nende ära uhtumist iga vihma või kastmisega.

Humaadid on üks osa huumusest. Huumus on justkui suur orgaaniline käsn, mis imab ja hoiab vett ning edastab ioone (ehk taimetoitu) mullast. Huumus imab endasse mullaosakestest isegi üleliigsed ioonid ning aitab tasakaalustada mullaosakeste ja seega keskkonna laengut.

Ajapikku tekib selle eelmainitud protsesside tagajärjel mulda viljakus ning keskkonna tasakaalu taastudes taastub ka kahjustus keemilistest mürkidest või väetise ülekasutusest. See keskkond, mida mikroobid ise loovad, toetab mikroobide (enamasti seentüüpi mikroobide, kuid ka neid ümbritsevate bakteriaalsete bioomide) elu ja tervist.

Humaadid koos mikroobide elutegevusest tekkinud eritistega seovad väiksemaid mullaosakesi omavahel, moodustades mullaagregaate. Mullaagregaadid annavad mullale struktuuri.

Kuidas tekivad mullaagregaadid?

Mullaagregaatide moodustamist korraldavad peamiselt seentüüpi mikroobid, kes lisaks humaatide tootmisele stabiliseerivad keskkonda, vahendavad toitained ja mobiliseerivad erinevaid bakteriaalseid kolooniaid kivimitest taimele kättesaadavaid toitaineid vabastama (ehk kelaatima).

Agregaadid on mullaseente poolt kokku seotud osakesed. Mullaseened aktiivselt lagundavad vana orgaanilist materjali humaatideks, koondades kokku erineva suurusega ja liiki osakesi.

See lagundatud ja kompakteeritud osakeste kogum koos õhutaskute, sisseimatud vee ja mineraalidega moodustab kihi, mida nimetatakse mullaks. Tervislikus mullas on kõik, mida meie taimed koos muude bioloogiliste abilistega vajavad elamiseks ning mida taimed ja mulla toiduvõrgustikud energia säilitamiseks vajavad.

Kuna puhtas liivas puudub orgaaniline aine, et moodustada keerukaid humaate, ei saa liivast kunagi ideaalne keskkond enamikule taimedele nii struktuuri puuduse kui ka finantsilise arukuse seisukohalt. Huumuse ja mitmekülgse elu puudumine liivas muudab rohkes liivas kasvatamise äärmiselt kulukaks, kuna keskkond ei püüa suurt osa toitained kinni ning need uhutakse koos veega välja, mistõttu vajab iga kasvutsükkel puhtas liivas optimaalseks kasvuks rohkem toitaineid kui üheski muus mullakeskkonnas.

Kuigi liiv on väga oluline osa tervislikust ja tasakaalustatud mullast, on selle suhteline küllus kasvatajale aga koorem. Seetõttu peame mõistma selle piiratud ressursi piire, et neid kasvava keskkonna kasuks nihutada.

Kuidas liivastes muldades paremini kasvatada

Nagu mainitud, aitavad humaadid siduda osakesi, et anda pinnasele struktuuri ning võimaldada meil oma ettevõtmistes tõhusamalt talletada ja kasutada vett ning toitaineid. Lisaks humaatidele aitab liivastes keskkondades mulla toiduvõrgustikku käima saada võimalikult mitmekülgne elu ning igasugune üleliigne orgaaniline mass (puulehed, toidujäägid, puiduhake jne), et millest see elu saaks toituda.

Tervislikus mullas aitavad huumuse biomolekulid (lagunenud orgaanilised ained) säilitada vett ja ioniseeritud toitaineid, mis tekivad orgaanilise biomassi, komposti või muude väetiste looduse poolt käitlemise tagajärjel. Better Organix toodab mitut liiki kõrge puhtusastmega orgaanilisi humaate nagu Bio Balance Media (BBM) ja Bio Balance Foliar (BBF). Neid saab kasutada rohke liivaga mullas, et parandada keskkonna tõhusust.  

Nii BBM-i ja BBF-i võib kasutada kõigis kasvukeskkondades, kuid BBMi efektiivsus avaldub enim liivastes ja kaltsiumirikastes oludes. BBM-i saab kasutada mulla tumedamaks muutmiseks, et aidata mullal neelata rohkem päikesevalgust ja UV-kiirgust ja soojendada mulda, parandada tingimusi mikroorganismide jaoks ja kiirendada mullas oleva mikrobioomi keskmist metabolismi, et luua kiiremini paremat keskkonda igapäevastele kiiresti kasvavatele põllukultuuridele. See termodünaamiline muutus meie mullas võimaldab meil paremini kasutada mis tahes kasutatud toitainet, biomassi või väetist. Rohkem infot nende toodete kohta leiate meie veebipoest.  

Lisaks humaatidele aitab liivastes keskkondades toidu ja vee võrgustikku käima saada võimalikult mitmekülgne elu. Mistõttu valmistame Better Organixis ka mitmeid võimsaid bioloogilisi inokulante (mikroobide segusid, mis soodustavad taimetervist). Root Better on väga soovitatav lisand neile, kes kasvatavad kõrgema liivasisaldusega mullas, kuna see sisaldab taimele kasulikke mullaseeni ja nendega looduslikult kaasnevaid baktereid.

Root Betterit võib kasutada mullaseente arvukuse suurendamiseks, et kiiremini parandada pinnase kvaliteeti, muuta kasvatamist lihtsamaks ja laiendada võimalike kasvatatavate taimede valikut.

Järgmise nädala teemaks on aleuriit, rahvakeeli tolm või möll. Lahkame selle resursi saladusi ning räägime, kuidas saame kasvatajatena kasutada seda mikroobide aktiivsuse suurendamiseks, sooladega üleküllastunud pinnase taastamiseks ja paljuks muuks.

Jõudsat kasvu!