Sageli peetakse taimede kasvatamisel savi üheks keerukamaks mulla koostisosaks. Lähedalt vaadatuna koosneb savi peamiselt väikestest kivimitükikestest ja mineraalidest/silikaatidest ning erinevalt kahest varasemalt arutatud pinnase põhikomponentidest, liiv ja aleuriit, sisaldab savi kerget elektrilaengut. Selle blogi kulgedes arutame selle erinevuse võimalikke tagajärgi, nende miinuseid ja eeliseid.

Tavaliselt koosneb savi osakestest, mis on väiksemad kui 4 mikromeetrit (μm), mitu korda väiksemad kui näiteks liivaosakesed. See peenosakese suurus koos elektrilise laenguga omastab mitmeid unikaalseid tunnuseid, mis tekitab mitteteadlikule savimullas kasvatajale kindlasti probleeme, nagu näiteks: seemnete idanemine; halb juurte levik ja kasv; halb vee äravool ja läbilaskvus ning vähendatud pooride ruum.

Savimuldasid mõ jutab enim pinnase liigtihenemine, tursumine, pragunemine, kõva koore tekkimine ja pH kõikumine.

Arvestades raskusi eelnimetatud omadustega toime tulemiseks, pole ime, miks savimuldades kasvatajate peamine huvi tihtipeale on mõista, kuidas aktiivne bioloogia võib abiks olla.

Vilunud kasvatajale võib savine pinnas olla rikkalik ja vastutulelik keskkond. Savimullad on väga andestavad üleväetamise puhul ja neil on väga hea toitainete ja vee talletavus, mistõttu peab targa majandamisega neid ka vähem väetama ja kastma.

Allpool käime loomulikult üksikasjalikult läbi savimulle erinevad väljakutsed ja eelised, kuid kõigepealt vaatleme savi päritolu.

Kuidas tekib savi?

Savi tekib peamiselt maasspari rühma mineraalide ilmastikutingimuste poolt kulumise ja erosiooni tagajärjel. Käesolev kulumine toimub tuhandete aastate jooksul, mistõttu ei ole savi meie mõistes taastuv resurss ja seega peame andma endast kõik oleneva, et targalt kasutada, säästa ja kaitsta savi, mida meil on.

Aja kulgedes ja maasspari kuludes muutub hüdrolüüsi mõjul maasspari sisaldus ning tekivad savimineraalid nagu kaoliniidid ja smektiidid (peamised mineraalid kõige tuntumates kaubanduslikes savides, kaoliinis ja bentoniidis). Wikipedia kirjeldab savi kui: „peeneteralist looduslikku kivimit või mulla materjali, mis ühendab ühe või mitu savimineraali võimalike kvarts (SiO2), metallioksiidide (Al2O3, MgO jne) ja orgaanilise ainega.

Geoloogilised savikihid koosnevad peamiselt filosilikaat-mineraalidest, mis sisaldavad mingit kogust vett, mis on jäänud mineraalsesse struktuuri kinni. Savid on oma osakeste suuruse, geomeetria ja veesisalduse tõttu peamiselt plastiliset, kuid kuivatamisel või kuumutamisel muutuvad nad kõvaks, rabedaks ja mitte-plastisteks. Sõltuvalt mulla sisaldusest, milles savi leidub, võib savi olla värvuselt valge kuni tuhm hall või pruun kuni sügav oranž ja isegi punane.

Savi sisalduse välja selgitamine käega

Kodustes tingimustes saab kasvukeskkonda kiiresti savi suhtes “lint -katsega” testida. Piisab kui haarata pinnaseproov (peotäis niiskemat mulda kasvukeskkonnast), sõtkuda ning rullida see käes palliks ning seejärel kasutades pöialt või sõrme, et pressida proov tükk tüki haava lindiks. Kui proov mureneb näppude vahel kiiresti, siis võime öelda, et mullas on vähe savi ning mida rohkem savi on, seda pikemaks lint enne katki minemist venib.

Tekkiva lindi pikkus enne murenemist vastab suurel määral pinnases oleva savi sisalusega. Muidugi, täpsema info saamiseks võib teha mullatüübi välja selgitamise katse, millest käesoleva blogi esimeses osas rääkisimne, kuid lint-katse on kiire ja lihtne viis kuidas savi tundma õppimisega algust teha.
Niisiis, mõistes savi plusse ja miinuseid oletame, et oleme otsustanud siiski jätkata kasvatamist oma savises mullas. Mida ennetada ning kas on midagi mida saame teha enne kasvatamist, et tagada parem tulemus alates esimesest päevast?

Saviga töötamine ja kasvatamine

Kui me just ei tea, mis taimed on kõige sobivamad savisele mullale (neid taimi on vähe) ja vaid nende kasvatamisega rahule ei jää, siis tõenäoliselt võime arvestada kasvatamise käigus märkimisväärsete kahjudega. Seda küll juhul, kui me eelnevalt ei leevenda mõningaid raskendavaid olusid.

On mõningad lihtsamad nõuanded, mis aitavad saviga läbi saada ja vähendada kulu ja/või kahju alates esimesest päevast.

Töö, mis peaks tegemata jääma

Esiteks, igaüks, kes omab või on püüdnud kaevata savimulda, teab, et see on paganama raske töö. Peened kleepuvad saviosakesed seovad end tihedalt üksteisega ja labidatäis kaalub kui kärutäis pliid.

See töö ei räsi ainult selga, vaid liimib saviseks ka riideid ja jalanõud, nüristab tööriistad. Kuivanud savi puhastamisest ei tasu rääkima hakatagi.

Kogu see kaevamine, kobestamine ja koristamine on asjatu, kuna savi langeb kiiesti oma raskesse kompakteerunud olekusse, kui me just ei sega savi hulka märkimisväärset kogust orgaanikat.

Aga mis orgaanikat, kust seda saada, mis koguses, mis on muud piiravad asjaolud jne? – kõik küsimused, mis võivad kasvatamisega algust tehes juhtme korralikult kokku tõmmata.

Savi (v)allutamine

Kompost on hea näide orgaanilisest ainest millega tavaliselt savimulda parandatakse. Komposti lisamine savisele mullale parandab savi omadusi, kuid väiksel majapidamisel on suurtes kogustes komposti ostmine kulukas, kui ei ole just ise piisavas koguses korralikku komposti tootnud. Siinkohal tasub meeles pidada, et komposteerimine on omaette teadus ning päris iga kompostikuhi ei pruugi olla tervislik taimesõbralike mikroobide keskkond. Sellegipoolest on komposti segamine või lisamine tihti liialt kulukas isegi kõige julgematele põllumajanduslikele ettevõtmistele.

Olenevalt pinnasest, savist ja ilmast oleks vaja umbes 15-20 cm komposti kogu kasvupinna peale, kuni 2 korda aastas.

Kompostitee või tõmmis

Kompostee või kompostitõmmisega kasvukeskkonna töötlemine võib siinkohal abiks tulla. Kompostitee on tervislikus mullas leiduvate seen ja bakteriaalsete kolooniate paljundamine kodustes tingimustes, et parandada vaese mulla bioloogilist kooslust. Jällegi, korraliku komposti tootmine pole vaid hunnikusse heidetud köögijäätmete, muru ja lehtede kõdunemine. Kompostimine on kunst. Näiteks, süsiniku ja lämmastiku sisendite tasakaalustamine kompostis tagab, et meil kompostis domineerib asjakohane bioloogia ning on piisavalt valgusisaldust, et toota humaate. Kompostimist ja komposti teede valmistamist arutame tulevastes postitustes.

Muu orgaanika

Muud näiteid orgaanilisest ainest, mida saab kasutada savimuldlade struktuuri parandamiseks, et saaks kasvatada laiemat sorti põllukultuure, on kompostimata niidetud muru, puiduhake, loomasõnnik, kips jne. Enamus eelmainitut on paljudel juhtudel jällegi piiratud kogus ja sageli võib nendega kaasneda ohtlike keemiliste ühendite või antibiootikumide jääkide oht, muutes tooraine ebasobivaks neile, kes järgivad orgaanilisi põhimõtteid.

Kui Teil ei ole võimalik veenduda tooraine puhtuses (väga tõsiselt soovitame, kuna toit = tervis) ja orgaanilises päritolus, siis tänapäeva tootemaastik võib olla miiniväli.

Linnas koduaias või isegi maal võib puhta loomasõnniku kasutamine olla valikust väljas, kas saadavuse või aromaatsuse tõttu

Kui võimalik, soovitame savimuldadel kasvatamisel kasutada multšina orgaanilist kattematerjali

Aastate jooksul oleme Better Organixis näinud ja proovinud mitmeid erinevaid mehhaanilisi ja bioloogilisi lahendusi, et muuta kasvatamist lihtsamaks. Enamasti on meie küsimusevoog järgnev, “miks see nähtus juhtub?”, millele järgneb, “kuidas loodus sellega, erinevalt meist, tegeleb?”.

Mükoriisa

Looduslikus keskkonnas on looduse lahendus savistes keskkondades kasvamisele mükoriisa seened. Sellest tulenevalt savimuldades kasvatamisel meie esmaseks soovituseks mükoriisa seened, nagu need mis leiduvad Root Betteris.

Oleme leidnud, et kus tihedad savimullad on probleemiks paljudele taimedele, idudele või väikese juurega ümberistutatavale taimedele on mükoriisaga edukalt inokuleeritud taimedel palju suurem tõenäosus ellu jääda. Lisaks toodavad mükoriisad aminohapperikast ainet glomaliini ning võttes arvesse, et humaadid on mullakeemia alus, mis ise tuginevad aminohapetele, võib Root Betterit kasutada, et parandada ja kasvatada mulda alustades alustaladest.

Root Betteris ja ülemaailmsellt tervislikus, tervete toiduvõrgustikega puutumata muldades oleval mükoriisal on ülimalt peen mütseel ehk seeneniidistik.

Peen ja äärmiselt läbitungiv sümbiootiline seeneniidistik leiab ning tungib tohutu jõuga saviosakeste vahelistesse väikestesse pooridesse, et toitaineid leida. Sümbiootiline mükoriisa leiab toitaineid ja vett savi pinnalt ja pragudest ning vahendab neid taime ning juure ümbruses oleva bioomiga, kuhu kuuluvad bakterid, ainuraksed, viirused, pärmseened jne – kes kõik mobiliseeruvad kohaliku keskkonna parandamiseks, et toita taime oma metaboliitidega ning tõsta taime potentsiaali muidu raskes keskkonnas.

Root Betterit kasutades võib orgaaniga kuhjamise savile jätta neile kellele meeldib raske töö. Root Better aitab parandada mulla struktuuri, kasvataada terviliskumaid taimi, kas söögiks või multšiks, seega meie arvates on ta parim abiline taimele ja mullale alates esimesest päevast.

Teisalt on Root Better on parim lahendus mulla tihenemise ohu vähendamiseks.

Mitmetest teguritest, mis põhjustavad mullaprofiili kokkuvarisemist on silmale kõige ilmsim on raske masina, looma või inimese liikumise tekitatud kahju ja sünteetiliste või orgaaniliste katioonidel (positiivselt laetud) põhinevate toitainete ülekasutus.

Iga toitaine omab positiivset laengut, mõningaid neist saame kasutada mullasüsteemi parandamiseks, teisi aga mitte, kuna nad muudavad saviosakesed omavahel veelgi kleepuvamaks.

Savi negatiivse laengu positiivne külg

Savil on kerge, negatiivne laeng, mis tähendab, et mistahes saviosakeste pind on eemal oma kaaslastest või naaberosakestest, sest iga osake on loomulikus olekus negatiivselt laetud. Kuna osakesed on väga väikesed on nende vaheline vahe väga väike, enamiku juurte jaoks liiga väike, kuid mitte mükroriisa jaoks.

Kui jätame mükoriisa kasutamata ja selle asemel kasutame suure koguse väetist, siis väetise postiivselt laetud katioonid seostuvad negatiivselt laetud saviosakeste pinnal olevate kohtadega ning:

• Savi võib siduda ja endas hoida palju rohkem taimele vajalikke toitainete (katioonide) tasemeid nagu näiteks kaltsium, magneesium, kaalium, naatrium.
• Savi võib endas hoida happeid moodustavaid positiivseid ioone, vesinikku ja alumiiniumi, mis võib muuta mulla happelisemaks.
• Ületoitmisel võib savi imada enda pindmisesse kihti suure hulga liigseid toitaineid, mis muudab savi pinnal olevat looduslikku negatiivset laengut ning viib keskkonna tasakaalust välja.

Savi positiivse laengu negatiivne külg

Savimulla ületoitmisel katioonidega (positiivselt laetud ioonidega), muutub algselt negatiivselt laetud saviosakeste laeng postitiivseks ning (-/- laengu tõttu) tõukumise asemel hakkavad nad (+/- laengute tõttu) üksteise külge tõmbuma, moodustades aina tihenevaid kihte. Taoline savimulle ületoitmine pressib mullast õhu välja (ajades välja ka head aeroobsed mikroobid), vähendab vee läbilaskvust, juurte levikut ja toitainete omastamist.
Eelmainitud olude jätkumisel muutub savisse kinni jäänud vesi anaeroobseks, muutes vee pH’d happelisemaks, mille tagajärjel tõuseb mitmetele taimedele kahjulike raskmetallide aktiivsus mullas, mille tõttu tõuseb taime haigestumise oht ja kannatab toitainete kättesaadavus.

Tavapärased lahendused, nagu lubjaga töötlemine, et pH langemisele vastu võidelda, enam ei aita, vaid võimendavad mulla struktuuri kokkuvarisemist positiivselt laetud katioonide lisamisega. Teisisõnu, ajutise pH muutuse peatab mullaprofiili kokkutõmbumine esimeses punktis mainitud ületoitmise ja sellest tuleneva laengumuutuse tõttu.

Kahju kõrvaldamine ja maa parandamine

Root Betteris leiduvad võimsad mükoriisa seened ja nendega looduslikult kaasnev mikroobide bioom aitab vähendada mulla liigtihenemise riski kogudes savi pinnalt ja keskkonnast liigsed toitained (vabad radikaalsed ioonid), varudes need endasse toiduks (kuna nad on ise negatiivselt laetud) ja tootes nendest võimsaid metaboliite, patogeenidele ohtlikke mulla antibiootikume ja ühendeid mis aitavad meie taimedel võidelda põua, kõrge UV, putukate, seente, bakterite, patogeenide ja viiruste tekitatud stressi ja rünnakute vastu.

Mikrobide võimet koguda liigseid ioone omale vähendab suuresti stressi savi ületoitmise ja laengumuutuse osas ning aitab tasakaalu taastada seal kus kahju on juba tekkinud ning taastada savi entroopiat.

Selline kahjustuste tagasipööramine aitab vältida vabade radikaalsete ioonide kogunemist ja selle tekitatud pH muutust ning vabastab samaaegselt mitmeid hädavajalikke toitaineid mis vajavad rohkem neutraalset keskkonda. Selline toimimine aitab samuti vältida ka veekogude eutrofeerumist ehk toitainete ära uhumisest ja põhjavette sattumisest tulenevat reostusriski.

Lisaks toitainete hoiustamisele, mükoriisad, mulla seened ja nendega sümbiootilised bakterid, ainuraksed, pärmseened jne aitavad kõik kaasa pinnase agregaatide moodustamisele ning seega suuresti vastutavad mulla struktuuri tekkimise eest, et aidata taime, kellega nad sümbioosis on. Seen võib agregaadiks kokku koguda liiva, aleuriiti, savi, humaate, mineraale, kogukondi baktereid, veemolekule ning omavahel sidumiseks katta nad glomaliiniga (valk). Selle tegevuse tagajärjel tekivad jätkusuutlikud, taimede kasvuks valmis mullaprofiilid, milles leiduvad kõik koostisosad, et juured saaksid kasvada tervena suureks ja tugevaks ning toita taime mükoriisa abiga.

Mükoriisade lisamisega, nagu leidub Root Betteris, saab tagada, et savimulla muutus saab alguse ning võimendada teisaseid tegevusi nagu nt multši ja seda lagundavate ja niisutavate bakterite lisamist, et anda orgaanika ja toiduvõrgustiku tekkimisele hoog sisse ning muuta raske savi veelgi kiiremini taimele toitainerikkaks keskkonnaks.

Bio Media Pro-d saab savimullas kasutada Root Betteri asendamiseks kõigi taimede puhul, mis ole sümbiootilised mükoriisaga. See sisaldab paljusid spetsiaalseid baktereid ja mulla pärmseeni, hallitusseeni ja DSE tüüpi seeni, nagu trichoderma, mis töötavad koos, et parandada tingimusi pea kõige jaoks, mida saab toiduks kasvatada.

Mikroorganismid Bio Media Pro-s eritavad ühendeid ja valke, mis pinnast kobestades tehniliselt agregeerivad saviosakesi ja teevad ruumi pooride jaoks ning loovad kanaleid nii vee, õhu kui ka juurte jaoks ning mobiliseerivad juurteni varem kättesaamatuid toitaineid.

Bio Media Pros olev elu aitab viia pinnasesse savi peal laguneva orgaanilise aine, et kiirendada raske saviplönni muutumist peenemaks ja strutuurseks süsteemiks.

Orgaanilise aine muundamine on aega ja jõudu nõudev protsess ning seetõttu ka keeruliste väljakutsetega, eriti mahepõhimõtteid järgivate kasvatajate jaoks.

Probleemid, nagu näiteks tooraine päritolu (orgaaniline v mitte) ja valiku olemasolu, võivad sageli jätta kahe teraga valiku ette (kas kasutada ebakindla sisaldusega orgaanikat või mitte üldse lisada). Oleme Better Organixis uurinud ka huumuse mõju rasketele savimuldadele ja otsinud alternatiivseid meetodeid, mis võimaldaksid meil teadlikult ära kasutada stabiilse, puhta päritoluga ja mõõdetava huumuse pakutavaid eeliseid. See otsing viis meid lõpuks Bio Balance Media ja Bio Balance Foliari loomiseni.

Bio Balance Media on äärmiselt kontsentreeritud humiinhappe segu ja seda kasutatakse enamikus mullasüsteemides. Bio Balance Foliarit kasutatakse sagedamini, kui mulla tingimused on happelised ja/või taimede valik nõuab happelisemat keskkonda.

Ilma iga toote detailidesse laskumata tahaksime selle blogi järgneva osa fookuses hoida humaadid, humiin-ja fulvohapped ja nende mõju mullale.

Tervislikus mullas aitavad huumuse biomolekulid (lagunenud orgaanilised ained) säilitada vett ja ioniseeritud toitaineid, mis tekivad orgaanilise biomassi, komposti või muude väetiste looduse poolt käitlemise tagajärjel.

See muudab nad kasvatajatele väärtuslikuks abiliseks, eriti savistes tingimustes, kus orgaanilist ainet leidub sageli kõige vähem ja ka seal kus on kõrgemad mulla temperatuurid. Kõrgem mullatemperatuur kiirendab oluliselt lisatud orgaaniliste ainete/multšide lagunemist ja ka sageli orgaanilise aine kadu, seega kõrge kuumusega on tihti vaja korduvat lisamist, muutes selle tegevuse nii ressursi kui ka töömahukaks.

Teisalt, jahedamates keskkonnatingimustes on selgelt näha orgaanilise aine aeglasemat muundumist, mistõttu on nende mõju keskkonnale vähem või vaevu märgata.

Siinkohal saab kasutada Bio Balance Mediat mulla tumedamaks muutmiseks, et aidata mullal neelata rohkem päikesevalgust ja UV-kiirgustja soojendada mulda, parandada tingimusi mikroorganismide jaoks ja kiirendada mullas oleva mikrobioomi keskmist metabolismi, et luua kiiremini paremat keskkonda igapäevastele kiiresti kasvavatele põllukultuuridele. See termodünaamiline muutus meie mullas võimaldab meil paremini kasutada, mis tahes kasutatud toitainet, biomassi või väetist.

Mida teeb humiinhape?

Et mõista mis on humiinhappe roll ja miks see nii oluline on, vaatame korraks lähemalt selle füüsilisi omadusi. Humiinhapped on väga tähtsad taimede kasvuks vajalike toitainete doonorid ja hädavajalike toitainete kogumid.

Humiinhapped tasakaalustavad meie mulla hoomamatult keerulist elektrilist laengute tantsu. Lihtne viis selle visualiseerimiseks (vähemalt meile Better Organixis) on kujutada ette ühendit mitmete kätepaaridega, mida mida ta saab kasutada paljude asjade hoidmiseks, mida meie taimed ja mulla süsteemid vajavad. Need on keerulised ja pikad ühendid, mis võivad suurendada meie pinnase katioonivõimet, meelitada vett, radikaale ioone ja mis veel, hoida neid kinni ümbritsedes neid ankrupunktidega, vältides nii nende kadu. Need on elektronegatiivsed; mis tähendab, et nad võivad siduda end positiivselt laetud ioonide ja molekulidega. See tähendab, et nad on pidevas liikumises taime juurde toitainete ammendumisvööndisse, kus nad püüavad tasakaalustada taimede poolt kasutavate toitaine taset; kus nad puhastavad keskkonna üleliigsetest radikaalioonidest, mis vabanevad mulda taimede hingamisel.

See tähendab, et nad humiinhapped taimele toitained justkui hõbekandikul ning pakuvad jääkidele äraveo ja utiliseerimise teenust (et jäägid ei saaks moodustada teisi mittevajalikke ühendeid teiste vajalike ühenditega; savi puhul aitavad vähendada toitainete ülekoormamise riski), mis võivad muidu olla oluliseks teguriks mullaprofiili kokkuvarisemisel ja tihendamisel või pH kõikumise ja keskkonna liialt happeliseks muutumisel.

Kui meie taime toituvad, siis juurte vahetus läheduses olevad toitained vähenevad pidevalt. Iga taim, mis ei ole sümbiootilises seoses juureseente ja bakteritega võib raskes savimullas kasvades kõvasti kannatada. Põhjus on lihtne, toitainete ja vee puudus ning liialt suured juured, et uuristamiseks savi pragudesse pääseda.

Humiinhapped aitavad leevendada puudujäägiga seotud probleeme. Positiivsed ioonid (katioonid) meelitatakse taime juurtesse humiinhapete negatiivse laenguga. Bio Balance Media hoiab katioone endas ja edastab need taimele nii, et need oleksid juurtele kättesaadavamad. Seda kättesaadavamaks muutmise protsessi nimetatakse kelaatimiseks (tuleneb inglise keelsest sõnast chelate, mis tuleneb veel vanemast sõnast “claw” küünistama või), selle tagajärjel tekivad väikesed taimele kättesaadavamad ühendid ehk kelaadid (tsüklilised orgaanilised kompleksühendid, mille tsentraalioon on tavaliselt metallioon).

Laengute lahing

Kus taimejuurte laeng on suurem humiinhapete omast ja seega teevad nad humiinhapetel taskud toitaine inoonidest ja veest tühjaks.
Kelaatimise käigus aitab loodus meie taimi takistades reageerivamate elementide nagu kaltsiumi, magneesiumi, raua jne sidumist taimele kättesaadamatuteks vormideks.

Bio Balance Medias olevad humiinhapped mitte ainult ei hoia taimele vajalike mikroelemente kasutuseks valmisolekus vaid humiinhapete rikas keskkond võib mahutada kuni 40 korda rohkem vett kui humiinhapete vaene keskkond.

Nüüd peaks olema arusaadav, miks humiinhappe kasutus võib oluliselt parandada taimede põua taluvust kui ka parandada ligipääsu mitmetele mikroelementidele, mis on kriitilised ensüümide loomiseks jne. Bio Balance Media mitte ainult ei suurenda meie taimede jõudlust, vaid pakub sama kasu ka äsja kasutusele võetud Root Betteris leiduvatele mükoriisadele.

Nagu eespool mainitud, ei saa teatud tingimustes pidada komposti ja muu lagundatava orgaanilise aine mullale ladumist tõhusaks viisiks mulla huumuse tekitamiseks. Kõrge kuumuse ja kõrge niiskuse korral laguneb kompost kiiresti ja jätab oma mineraalid maha, vabastab süsinikdioksiidi atmosfääri. Bio Balance Medias ja Foliaris leiduvad humilised ained on seevastu stabiilsed, pikad ja pikaajalised biomolekulid.

Kui teil on vaja mulda parandada või taastada, suurendada selle toitainete mahutavust, parandada selle struktuuri ja poorsust ning parandada vee kättesaadavust, muuta seda tervislikumaks kõikidele taimedele, juurtele, mikroorganismidele, siis võib loota Bio Balance Media ja Bio Balance Foliarile.

Bio Media Pro, kasutades koos koos Root Betteriga, on osa võimsast looduslikust süsteemist, mis on olnud pinnase struktuuri ehitamise alus alates aja algusest.

Internetis leidub sõna otseses mõttes sadu teadustöid, mis aitavad avastada bioloogiliselt kriitilise tähtsusega ainete, nagu need mis leiduvad Bio Balance Medias, teadust ning viitavad nende kasutamisele savimullas ja muudes mullatüüpides.

Kokkuvõtteks

Selles juhendis küll kiikasime vaid jäämäe tippu, kuid nüüd peaks olema aimu kuidas kasvukeskkonda paremini määratleda ja ette valmistada, et luua tugev vundament mullaprofiili kasvatamiseks ja jätkusuutlikuks kasvatamiseks.

Kui leiad hetke, jäta meile tagasisidet, tahaksime teada mis te arvate ja kui teil on tähelepanekuid parandusteks siis laske tulla.

Tulevastes postitustes lahkame selles juhendis mainitud teemasid kindlasti põhjalikumalt, seni aga, head kasvatamist!

Möödunud nädala blogipostituse väljande Facebooki loosi võitsid:

• Terje Salström – Anneli Vilisoo

Palju õnne ja jõudsat kasvatamist, olete võitnud 100 ml K+Aminot! 

Loosi kättesaamise korraldamiseks kirjutage meile e-mail robin@betterorganix.com või võtame teiega lähipäevil Facebooki kaudu ühendust.