Käesolevas postituses räägime mulla teisest kõige väiksemast põhikoostisosast, aleuriidist ja räägime kuidas see kasvukeskkonda mõjutab ning kuidas seda targalt kasutada.

Enamik inimesi on kuulnud kas terminit möll või tolm, isegi kui nad ei ole päris kindlad, mis see täpselt on. Tänapäeval seostatakse aleuriidiga tihti jõgede või tammide ummistumist ja veekogude üleujutusi.  

Aleuriit on tegelikult granulaarne materjal, mis on suuruselt liiva ja savi vahepealne. Veest üleküllastunud aleuriidi ja savi segu nimetatakse mudaks. Enamsti tekib aleuriit kvartsi ja päevakivi naturaalse kulumise tõttu. Kivimist lahti murenenud liiva suurused kvartsitükid murduvad üha väiksemateks osadeks mööda nõrki kohti nende keemilises struktuuris või võres.

Kuiv aleuriit on katsudes nagu jahu, mistõttu on selle hüüdnimi “kivijahu”. Kui aleuriit märjaks saab, muutub see katsudes libedaks, peaaegu et isegi rasvaseks. Enamik aleuriidist pärineb mägede kulumise tõttu, kuid aleuriit võib ka tekkida nii keemilise kui ka füüsilise kulumise tõttu. 

Aleuriidi osakesed on üsna väikesed, kuskil 0.0039mm kuni 0.075mm, umbes 1/3 inimese juuksekarva paksusest. Tasub meeles pidada, et see on siiski saviosakestest suurem. Aleuriidi osakeste suuruse tõttu kipuvad need osakesed kattuma, mistõttu moodustavad nad ühtse profiili, erinevalt savist, mille plaaditaolised osakesed tekivad elektrostaatiliste jõudude tagajärjel.

Aleuriit on küllaltki unikaalne kuna iga tema osakese suurus on igast küljest peaaegu sama. 

Aleuriidi osakesed on piisavalt väikesed, et vesi ja tuul neid kannaks. Aleuriidi tõttu on ka Niiluse jõe kallastel koguaeg viljakad ja rikkalikud mullad. 

Hiljutised uuringud on ka näidanud aleuriidi tasemete langust osades USA osariikides. See on tingitud inimese poolt loodud veekontrollisüsteemide paigaldamise tõttu, mis mõjutab nii looduslikku mitmekesisust kui ka tasakaalu. Aleuriidimaardlad tekitatakse ökoloogiliselt elutähtsate märgalade ja barjaarisaarte hävitamisega. 

Aleuriitmullas kasvatamine

Nüüd kui termin aleuriit on vähem võõras, vaatame, mida see endast kasvukeskkonnana kujutab, kuidas me seda kasutatada saame ning mis on selle omadused? 

Aleuriit on väga hea abiline mulla veetalletavuse parandamisel. Näiteks kui muld laseb vett liialt läbi ning kuivab ülemäära, siis enamasti on aleuriidi lisamine hea idee. Selle lisamine võib vähendada kastmise vajadust kui tasakaalustada seda piisava liiva ja saviga, et anda õhulisust takistada liigniiske keskkonna tekkimist. Kuna aleuriit aitab talletada niiskust võib liigne aleuriit võib tekitada liigniiske olukorra, seega tuleks uue kasvukeskkonna segamisel hoolikalt jälgida kasvukeskkona kuivamist, et kastmist vastavalt reguleerida. 

Aleuriit ja lämmastikuühendite sattumine põhjavette

Kuna lämmastikuühendite põhjavette sattumise peamiseks põhjuseks on ummistunud liigtihedad mullad ja üleujutatud põllumaad, peaks alati jälgima aleuriidi rohke mulla niiskust ja temperatuuri. Temperatuur ja niiskus mõjutavad eelkõige lämmastikuühendite kasutust ning aitavad efektiivse kasutusega vähendada kulusid.

Lämmastikuühendeid uhutakse ära enim muldadest, millele on mingi periood seisev vesi, teisalt mida kõrgem temperatuur seda suurem ka probleem. Tulevikulistes postitusetes räägime kindlasti lähemalt mulla lämmastiku sisalduse ja käitlemise kohta. 

Aga mida teha kui mullas on palju aleuriiti? 

Aleuriidi kasutus mullas

Üks lahendus on mullasegusse suurtemate osakeste, ehk nt liiva lisamine. Kui parandada looduses maas leiduvat mulda, tuleks enne millegi lisamist kaevata vähemalt 30 cm sügavusele.

Aleuriit võib oma osakeste suuruste ja kokkulangevuse tõttu põhjustada keskkonna liigtihenemise. Liigtihenemise tagajärjel pressitakse mullast välja olulised hapniktaskud, mille asemele satub tihti seisev vesi, mis hapniku puuduse tõttu muutub anaeroobseks ning saatuslikuks paljudele taimedele ja kasulikele mikroobidele. 

Taimede kasvatamisel on lausa hädavajalik, et mullas oleksid tervislikud hapnikutasemed. Tubli kasvataja pürgib mulla poole, millel on tasakaalus vee ja hapniku talletavus. Kui mulla vee talletavus on liiga suur, koguneb vesi ning surub mullast hapniku välja ning kasvutingimused muutuvad küllaltki kiiresti kasvatamiseks ebasoodsaks. 

Eelmises postituses mainitud mullaseened ja bakterid vajavad hapnikku, et ellu jääda ning säilitada sümbiootiline suhe taimega.

Kui mullas olev hapnik langeb kriitilisest piirist madalamale (6 osa miljonist lahustunud hapnikku; ingl.k. 6 PPM, Parts Per Million, of DO2 – Dissolved Oxygen), muutub mullasüsteem hoopiski. Enamasti vähem vastutulelikuks meie kasvusoovidele ja taimedele. 

Mitmed mikroobid, kes olid kunagi sümbioosis taimega, hakkavad nüüd meeleheites taimest ise toituma lootes seeläbi hapnikutaseme langust üle elada. Teisalt ärkavad ellu ja hakkavad vohama mitmed anaeroobsed mikroobid, kes ootasid õigete tingimuste teket. Kahjuks leidub nende anaeroobsete tegelaste seas palju haigustekitajaid ja patogeene.

Teadlikule kasvatajale mulla liigtiheduse tekkimise takistamine üks esmastest muredest. KUID, mulla liigtihedus ei teki vaid erinevate mullaosakeste omavahelistest suhete ebasobivuse tõttu. On palju muid protsesse ja põhjuseid, mis võivad mulla tihenemist põhjustada, mistõttu lahkame ka seda teemat kindlasti tulevikus postituses lähemalt. Soovitame liituda meie uudiskirjaga kui soovite, et teavitaksime teid niipea kui mõni uus postitus välja tuleb.  

Aleuriidist kokkuvõttes

Aleuriidi ühtne osakeste suurus võimaldab meil seda õigetes kogustes kasutada pinnase veekadude vähendamiseks, teisalt nende osakeste suuruse korrapärasus ja omavaheline kokkulangevus muudab selle liigsetes kogustes üheks mulla liigtihenemise peamisteks põhjustajateks.

Nüüd kui teame rohkem aleuriidi kohta, peaksime olema paremini ette valmistatud võimaliku ohu kindlaks tegemisel ning paremini teadma, millal ja kus seda õigesti kasutada.

On palju taimi, mis eelistavad aleuriidi rikast mulda, enamik neist on vett armastavad liigid nagu rohud, aga ka paljud lilled, viinapuud ja väädid.

Kui on vaja parandada vee äravoolu, et aidata kindlaks teha, kui palju ja millist tüüpi äravoolu parandavat materjali peame lisama tuleb mõista, kui palju aleuriiti on mullas. Selle teadmine võimadab prognoosida tulevasi ohte ja töötada välja lahendusi toitainete ära uhtumise leevendamiseks denitrifikatsiooni ja liigtiheduse tõttu.

Mulda, kus on rohkelt aleuriiti, tasub lisada hapnikku kandvaid elemente ning otsida viise kuidas tasakaalustada või parandada mulla struktuuri ja omadusi (niiskust, õhutamist, vee sissetungimise kiirust ja drenaaži).

Kuidas aleuriitmuldades paremini kasvatada

Aitab regulaarne humaatide kasutus, olenevalt vajadusest kas Bio Balance Media või Bio Balance Foliar. Teisalt võib lisada kastmise või lehtpihustiga Bio-Hydrate’i, mis parandab veesisendite kasutamise tõhusust, kuid ka sisaldab salitsüülhapet, millel on  positiivne roll taimede stressi signalisatsioonisüsteemide toimes kui ka liigse mulla soolsuse reguleerimises. 

Jällegi peaksime kindlasti hoidma oma kasvukeskkonnas taimedele kasulikke mikroobe, mida leidub näiteks Root Betteris ja Bio Media Pro-s. Root Better aitab hästi kasvatada aleuriitmuldades, selles leiduva mükoriisa ülimalt peen ja tugev seeneniidistik suudab tungida liigtiheda aleuriidi struktuuri pragudesse, et ühest küljest kobestada mulda seespidiselt kui ka leida vett või toitained, mis olid varasemalt taimele kättesaamatud. 

Kus aleuriitmuldasid ohustab keskkonnamõju saab nendes aggregaatide moodustumisele kaasa aidata mikroobse valgu tootmise soodustamisega. See kinnistab süsteemi tervikuna ning vähendab mulla erosiooni ning järgnevalt majanduskadu.

Looduslike süsteemide, taimede ja seenhaiguste sümbioosi sügavama mõistmise kaudu saame paljudel juhtudel tööjõudu lisamata leevendada mõningaid keeruliste mullatüüpidega seotud riske, nagu näiteks on aleuriitmuldadega. 

Kui lisame istutamise hetkel ja sellele eelnevalt mulda õige mikroobide segu, saame suurendada taimele ja mullale kasulike mikroobide arvukust, kelle tegevus kobestab ja valmistab kasvuks ette mulda õrnalt seespidiselt.

Mikroobid loovad ja säilitavad mulla struktuuri ja seega terviklikkust. Mikroobide elutegevuse tagajärjel muundatakse ja taaskasutatakse toitaineid ning toodetakse taimede kasvu ja mulla tervist tervist soodustavaid ensüüme, orgaaniliste happeid jms. 

Root Better ja Bio Media Pro lisamine tagab, et taimed saavad kasutada aktiivse bioloogiaga kaasnevaid hüvesid alatest esimesest kasvupäevast ning taastuks mulla toiduvõrgustik, isegi kõrge aleuriidi sisaldusega muldades. Kõikide meie toodete lõppeesmärk on anda mullale kõik, et taastada selle tervist, jätkusuutlikkust ning anda kasvatajatele parim võimalus vähendada majanduslik koormus eri väetiste ja mürkide näol.

Nüüd kui oleme liiva ja aleuriidiga tutvunud, vaatame järgmine nädal lähemalt kõige peeneteralisemate saladustega asjaosalist ses saagas, savi.

Kui Teid huvitab, kuidas lämmastikuühendite sattumine põhjavette mõjutab meie tervist, siis soovitame lugeda seda inglise keelset artiklit Pretty Prairie küla lämmastiku äravoolust Kansases.